Traalpüünised

Traalpüünisega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Püünist nimetatakse traalnoodaks ja püüki teostavat laeva traaleriks. Traalpüüki teostavad tavaliselt suure võimsusega laevad, kuid see ei pruugi alati nii olla, traalpüüniseid võib vedada ka purjede jõul (nt Võrtsjärve kalepüük).

Traalpüünised liigitatakse püügiviisi ja ehituse järgi:

a) põhjatraalnoot,
b) pelaagiline traalnoot.

Lubatud traalpüünised on:

a) traalnoot;
b) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
c) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
d) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agariku püügiks.

Kalapüügieeskiri § 9 lg 2 ja 3

17-Kaksiktraal

T. Orgusaare eskiis, pelaagiline kaksiktraal

 

Põhjatraalnooda ehitus:

POHJATRAALNOODAEHITUS

Allikas: Wikipedia

A – vaierid;
B – traallauad;
C – ülemine selis, varustatud ujukitega;
D – alumine selis, varustatud raskuste ja grunttropiga;
E – traalipära.

Grunttropp - püünise alumise selise kaitseks eraldi otstele kinnitatud raskus. Grunttropp riputatakse põhjatraalnootade alumise selise külge ning on viimasest veidi lühem. Grunttropp kaitseb traali alumist selist liigse kulumise eest ja aitab tõsta selise üle veekogu põhjas olevatest takistustest. Koosneb tavaliselt ketile lükitud kummist ketastest või pallidest, mis on kinnitatud nõnda, et kokkupuutel põhjaga saavad lohisemise asemel keerelda ümber oma telje. Teadaolevail traalimistrassidel kasutatakse nn pehmet grunttroppi, milles pole suuri kerasid.

Traallaudade ülesanne on vedada traali suu laiali. Traallauad on riputatud vaierite ja kaablite vahele nii, et tekiks ründenurk, mis laudu vees edasi tõmmates hakkaks neid üksteisest lahku vedama.