Lõkspüünised

Lõkspüünise püügipõhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle ossa, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. Kalapüügieeskiri § 7 lg 1

Lõkspüünis võib olla pisikene vitstest punutud kalalõks, kuid ka sadade meetritega mõõdetav keerukas mitme päraga mõrd.

Eestis lubatud lõkspüünised:

a) mõrd – juhtaiaga, kariaia moodustavate tiibadega ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe, pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud;
b) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, kariaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
c) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
d) silmumõrd – kuni 0,5 m suu kõrgusega ja kuni 1 m suu laiusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad;
e) kadiska – söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis, mille neel, kustkaudu kala siseneb püünisesse, peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga.

Mõrra lubatud alaliigid

a) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
b) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
c) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta, üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
d) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
e) jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
f) mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda;
g) mõrd mõrrajadas – kaks või enam samasuunaliste juhtaedadega ühendatud mõrda. Jadas võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedasid.

Kalapüügieeskiri  § 7 lg 2

3-Mord

L.Liimand 2012

 

 

5-AareMord

Ilma juhtaiata mõrd.
L.Liimand 2012

 

 Mõrdade ehitus

1. Tüüpiline mõrd

VIDEO: Avaveemõrd.
VIDEO: Ääremõrd.
7-TavaMord

Allikas: Kalapüügieeskiri, lisa nr. 7 – 2005. RT I 28, 201

Juhtaed – põhjast pinnani ulatuv võrksein, pannakse risti kala liikumise teega.

Tiivad – nurga alla paigutatud mõrra suu poole suunavad tiivad.

Kariaed – teravate tagasikeeratud nurkadega, ei lase juba sisenenud, kuid ettevaatlikuks muutunud kaladel väljapääsu leida ja suunab nad edasi mõrra kaela poole.

Kael – lehtrikujuline kere esiosa, kus mõrra kõrgus hakkab kahanema.

Pujused – ahanev lehtrikujuline kere osa, mis raskendab kalal mõrrast välja liikuda.

Pära – lehtrikujuliste pujustega varustatud mõrra kere osa, mis suunab kala edasi kalakoti poole ja muudab sealt väljumise raskeks.

Vitsad – rõngad või raamid, mis hoiavad mõrrakeret lahti.

Kalakott – viimasele pujusele järgnev osa, kuhu koguneb peamine saak. Lõpp tõmmatakse sulgevtropiga kokku ja avatakse saagi nõudmisel.

Mõrrasopp – kalakoti viimase vitsa tagune kahanev sopp.

Mõrdasid asetatakse püügile erinevate skeemide järgi, näiteks kahe päraga ühes juhtaia otsas. Rivimõrrad asetatakse püügile tavaliselt jadas.

2. Kastmõrd

Kastmõrd on rannakalanduses tähtsal kohal, sest toob suurimaid saake. Tavalise mõrraga võrreldes on kastmõrraga võimalik püüda suuremaid kalakoguseid, kuna ruumikas kalakastis jätkub hapnikku rohkem ja kasti on kergem tühjendada. Kastmõrraga püük on üks tootlikumaid ja ökonoomsemaid ning kala kvaliteet on sealjuures väga hea.

Kastmõrd koosneb juhtaiast (juhttiivast), ühest või mitmest pealt lahtisest pujustega kastist ja kariaiast. Kariaias kasutatakse tõusuteed, mis suunab kala põhjast mitu meetrit kõrgemal olevast pujusest läbi avarasse kasti. Tõusutee raskendab kalal püünisest väljapääsu leidmist. Suurte kalakoguste puhul kasutatakse kahe kastiga püünist. (L. Liimand, T. Orgusaar 2013.)

8-Kast1Mord

Ühe päraga kastmõrd.
L.Liimand 2012

 

9-Kast2Mord

Kahe päraga kastmõrd.
L.Liimand 2012

3. Rivimõrd ehk angerjarüsa

VIDEO: Rivimõrd.

Angerjamõrd on väike tiibadeta mõrdpüünis, mis koosneb kahest vastakuti suunatud madalast kerest ja neid ühendavast, kuni 0,5 m kõrgusest lühikesest juhtaiast. Nende omavahelisel kokkusidumisel püügile asetamise ajal moodustub jada, mida nimetatakse rivimõrraks. Tavaliselt satub püünisesse vähem angerjat kui teisi, madalas vees liikuvaid kalu (T. Orgusaar 2013).

10-RiviMord

T. Orgusaare eskiis jadasse asetatud angerjarüsadest, mis moodustavad rivimõrra.

4. Silmutorbik

VIDEO: Silmutorbikud.

Silmutorbikuid kasutatakse jõgedes kudema suunduva silmu püügiks. Silmutorbik kujutab endast puidust laastudest jäigalt kokkuseotud koonust, mille laiemas otsas on pujus ja kitsamas otsas ava silmu väljavalamiseks. Uute materjalidena on silmutorbikute valmistamisel kasutusele võetud tsingitud plekk ja plastik.

11-Silmutorbik

Allikas: Wikipedia

Materjalid

Vitsad valmistatakse tavaliselt plasttorudest, metallist või puust ning on kujult kas rõngad või kandilised raamid.

Mõrdades, nootades ja traalnootades kasutatavat võrkmaterjali nimetatakse noodalinaks. Võrkmaterjali tarnitakse kindlate mõõtudega puntides. Toote lipikul on märgitud tüki mõõdud lappes ja/või silmade arv, niidinumber (teks- või deniersüsteemis) ja silmasamm mm-tes ning materjali kogus kg-des.

Võrkmaterjale valmistatakse peamiselt polüamiidist (nailon). Nailon on uppuv materjal, mis sulab ca 200 kraadi juures, kuid madalamatel temperatuuridel, nt radiaatori kõrval, võib materjal käharduda ja muutuda kõlbmatuks.

Kvaliteeti iseloomustavad järgmised näitajad:

- katketugevus njuutonites,

- painduvus,

- venivus/kokkutõmbumine,

- vastupidavus valgusele,

- katkepikkus ( ühe meetri pikkuse niidi pikenemine kuni katkemiseni katketugevusega võrdse jõu rakendamisel).

(P. Heikkilä. 2004)

Düneema (dynema) – plastikuga kaetud süsinikust valmistatud väga tugev tekstiilmaterjal, mida kasutatakse püüniste hülgekindluse tõstmiseks.

Ujukite valimisel tuleb lähtuda nende üleslükkejõust, mis on võrdne ujuki poolt väljatõrjutud vee massiga (ujuki enda kaal tuleb seejuures ka maha arvestada). Ujukiteks kasutatakse tihti vahtplasti, plastist õõnesujukeid ja lihtsalt õõnsaid kehi, nagu kanistrid, pudelid, tünnid jm.

Raskuste valmistamiseks kasutatakse seatina, metallkette ja -rõngaid, mis ei mahu läbi püünise silmade.

Köite valmistamiseks kasutatakse palju erinevaid materjale. Populaarsemad tehiskiud on polüamiid, polüpropüleen, polüetüleen ja polüester. Materjali valikul tuleb tutvuda nende omadustega, näiteks on polüpropüleen väga tundlik UV kiirguse suhtes ja ei sobi seega kasutamiseks püünise veepinnale jäävates osades. Polüpropüleen, polüetüleen ja polüester jäävad veepinnale ujuma. Kui kasutada neid ankru- ja poiliinidena, on oht, et need võivad katkedes sattuda väikelaevade sõuvintidesse.