Laeva hooldamise ja kasutamise põhimõtted

Ümbermineku vältimine
Lastimine
Nõuded väikelaeva varustusele
Seadmete kasutamine kalapüügil

 

Ümbermineku vältimine

Laeva ümbermineku vältimiseks tormi ajal tuleb:

1. Vältida sõitmist lainetega samal suunal ja sarnasel kiirusel. Ohutu on liikuda vaiksel käigul vastu laineid.

2. Ladustada püünised, tagavarakütus ja vesi võimalikult madalale, trümmi olemasolul trümmi. Püüniseid ei tohiks ladustada kõrgesse kuhja.

3. Tekiehitise ja trümmiga alusel sulgeda hoolikalt kõik uksed ja luugid.

4. Veeäravoolu avad hoida puhtana. Tormikindlamad on alused, millel on kõrge vabaparras ja suurte veeäravoolu avadega reeling või varbreeling, mis võimaldab tekile sattunud veel kiiresti ära voolata.

5. Kogu last kinnitada, vältida poolenisti täidetud anumaid ja trümme, milles on vedelikud, kala vm lainetuse mõjul liikuv mass.

Sadamast väljudes tuleb:

1. Veenduda, et laev on võimalikult täpselt püstseisus.

2. Teha kindlaks, et tekile ei ole paigutatud või kinnitatud mittevajalikke esemeid, mida saab kaldale jätta.

3. Kõik, mida ei saa maha jätta, paigutada võimalikult alla.

4. Kontrollida pilsivee taset regulaarselt ja pumbata see enne merele minekut välja.

5. Kontrollida, et pilsivee väljapumpamise avad pole ummistunud.

6. Kontrollida, et teki äravooluavad on heas korras ja tekidreenid puhtad.

7. Paigaldada pilsivee taseme häireseadised.

8. Vältida mereleminekut kreenis laevaga.

Loe lisaks – Euroopa käsiraamat – Mereõnnetuste vältimine ja kaluriteohutus - kipper.ee

Loe lisaks – Abiks paadimehele - vta.ee  

 

Lastimine

Last tuleb alati paigutada võimalikult madalale. Tekile jäätud püünised, saak jm tõstavad laeva raskuskeset ja seeläbi väheneb laeva püstuvus. Lahtine kala tekil käitub nagu vesi, luues vabapinna ja kergitades laeva raskuskeset. Tekile tuleb paigutada võimalikult vähe lasti ja see alati kinnitada.

Saak tuleb paigutada trümmi või tankidesse, täites need servani. Nii ei saa tekkida vabapinna efekti, kus vedel last hakkab laeva kaldudes liikuma, suurendades laeva ümbermineku võimalust. Vabapinna efekti vähendamiseks tuleb kala hoidmiseks mõeldud ala jagada vaheseintega salvedeks. Vältida tuleb tankide ja lastiruumide osalist täitmist.

Lastimine

Allikas: Wikipedia

 

Nõuded väikelaeva varustusele

§ 4. Põhinõuded väikelaeva varustusele

Kogu väikelaeva varustus peab olema töökorras, hõlpsasti kättesaadav ning vastama oma tüübi, mõõtude ja omaduste poolest väikelaeva kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele.

§ 5. Nõuded väikelaeva päästevarustusele

(1) Väikelaeval peab olema vähemalt üks päästevest või ujuvusvahend iga pardalviibija jaoks vastavalt väikelaeva kategooriale. Päästevestid ja ujuvusvahendid peavad olema sertifitseeritud ja vastavalt markeeritud ning olema hooldatud vastavalt valmistajatehase kasutusjuhendile.

(2) Kui väikelaeval on määruse lisas esitatud tabeli kohaselt nõutav päästeparve olemasolu, peab päästeparve kohtade arv vastama pardalviibijate arvule.

(3) Erandina määruse lisas esitatud tabeli nõudest ei ole A- ja B-kategooria väikelaeval päästeparve olemasolu nõutav, kui väikelaev kaugeneb kaldast vähem kui 20 meremiili.

§ 6. Nõuded väikelaeva pürotehnikale

Pürotehnikat peab hoidma väikelaevas veekindlas pakendis. Pürotehnika valmistaja poolt näidatud kasutusaeg peab olema kehtiv.

§ 7. Nõuded väikelaeva tulekustutusvahenditele

(1) Väikelaeval, kus kasutatakse lahtise leegiga küttekeha, põlevaid vedelikke, gaasiseadmeid, sisemootorit või üle 25 kW võimsusega päramootorit, peab olema väikelaevas kasutamiseks sobiv vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti, mis peab vastama „Tuleohutuse seaduse” § 32 lõike 5 alusel kehtestatud siseministri määruses sätestatud nõuetele.

(2) Tulekustutussüsteemi olemasolu korral on nõutav selle perioodiline kontroll ja hooldus vastavalt valmistaja poolt määratud tähtajale.

[RT I, 13.05.2011, 3]

Loe täpsemalt – „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ - riigiteataja.ee

Tutvu täpsemalt varustuse tabeliga lisas: „Väikelaeva varustuse nõuded vastavalt väikelaeva kategooriale“- riigiteataja.ee  

 

Seadmete kasutamine kalapüügil

Veoplokid, vintsid ja võrgumasinad tuleb paigutada nii madalale ja lähedale laeva teljele kui võimalik. Selliselt väldime liigset laeva kreeni minekut. Tõsteseadmetega püüniseid veest välja võttes tuleb vältida püüniste tõstmist põhjendamatult kõrgele. Aluse suhtes kõrgel paiknevad raskused takistavad laeval kreenist välja tulemist.

Kõiki seadmeid tuleb paigaldada ja hooldada vastavalt tootejuhendile. Seadmete liikuvate osade määrimisel tuleb liigne määre ära pühkida, vältimaks selle kontakti saagiga.

Võrgupüük

Kui püük toimub sügavamast veest või võrke on rohkem, tasub mõelda oma töö lihtsustamisele võrgupüügi mehhanismide abil. Võrgumasinaid on erineva ehituse, suuruse ja võimsusega ja sellest tulenevalt ka erinevates hinnaklassides.

Võrgutõstemasinaid on kahte liiki – vanemates masinates veeti võrku välja ülemisest või mõlemast selisest, hilisemates tuleb masina friktsioontrumlile kogu võrk koos kalaga. Masinast tulev võrk tuleb mugavuse mõttes juhtida otse kotti (konteinerisse).

Kala, mida ei jõuta kohe välja harutada, jäetakse esijalgu rippuma väljapoole kotisuud. Jada lõppemisel seotakse võrguain kotisuus oleva aasa külge ja kotisuu kinni. Nüüd on aega üksikud veel võrku jäänud kalad välja harutada.

Vorgimasin1

Võrkude väljavõtmise seade. Küljepeal olev kiilseib võimaldab tõmmata nööre (nt püünise ankru- või poiliini).
Allikas: Wikipedia

 

Vorgimasin2

Suurem võrgumasin, suunava renniga ja lauaga.
Allikas: Wikipedia

Õngejadaga püük

Jadaõngepüügil on võimalik püüda suurematel sügavustel ja rohkemate konksudega varustatud jadadega. Vastavaid masinaid kasutades väheneb tööjõu- ja ajakulu. Väiksemamahulise püügi puhul on mõttekas kasutada lihtsamaid mehhanisme. Lihtsam neist kujutab hüdroajamiga käitatavat masinat, mille tööorganiks on kiilsoonega seib. Masin on kinnitatud teki külge tööpoordist vähemalt 1 m kaugusele.

Õngeliin kiilub kindlas seibi sektoris kiilsoonde ja hõõrdejõu toimel veetakse liin veest välja. Hõõrdejõu tekitamiseks peab seibilt mahajooksvat liini pidevalt tõmbama, aga hoopis väiksema jõuga (pingega), kui on seibile pealejooksvas liinis. Poordile on kinnitatud kolmest rullikust (üks horisontaalne ja kaks püstist) koosnev seade, mis suunab liini masinasse.

Lipsud suunab vastav seade seibist eemale, lauale või juhtlatile, kust kalur selle ettenähtud kohale üle tõstab. Suurem nakkunud kala võetakse kahva või konksuga üle poordi veel enne pardarullikuid ja vabastatakse konksult. Konksu väljavõtmiseks on olemas mitmesuguseid abivahendeid. Mõnedel masinatel on vahetult seibi ees kitsam rest, millest kala läbi ei mahu ja õngekonks lihtsalt rebitakse kala suust välja.

Ongejadamasin

Lihtne poordile kinnitatav seade. Ees on suunajad, mis liini kiilseibile suunavad.
Allikas: Wikipedia

Õngede väljavõtmisel tuleb järgida ohutusnõudeid:

• õngejada käiguga väljavõtmisel peab laevajuhil olema hästi jälgitav õngeliini sissevõtmise tsoon ja seal toimuv tegevus;
• pingestatud lipsu ei tohi haarata käega;
• seisatud masina taaskäivitamisel tuleb sellest teavitada teisi väljavõtus kaasatud kalureid;
• paadi kiirus tuleb valida selline, et selle inerts oleks kiiresti kustutatav ja väldiks õngeliinile pealesõitmise;
• liini ladumisel hoidlasse peab kalur paiknema ohutus tsoonis.

Keerulisemate seadmete abil on jadaõngepüügil pea kõik protsessid automatiseeritud. On kaht liiki õngekomplekte – ühtedes ühendab masin väljavõtul lipsud liinilt maha ja paigutab eraldi kassettidesse, liin aga keritakse trumlile (süsteem „Miniline“). Teistel jäävad lipsud liini külge ja liin jääb rippuma latile lükitud õngekonksude külge (süsteem „Autoline“).

„Autoline“ süsteemi puhul hoitakse jadaõnge spetsiaalsetel kassettidel, mille abil on püünis võimalik lasta söödastajasse, kus see automatiseeritult vette lastakse. Pärast võtab õngemasin liini sisse, tõmbab kalad konksult, suunab need vastavasse konteinerisse ja konksud liiguvad õiges järjekorras kassetile tagasi.

Autoline

Söödastaja/liini sisselaskja, mida opereerib üks kalur, kes sisestab söödakala ja kontrollib seadme tööd.
Allikas: Mustad Autoline

 

Autoline2

Liini sissevõtmisel kasutatav seade, kus konks kala suust liini edasi liikudes välja kistakse.
Allikas: Mustad Autoline

 

Autoline3

Liini välja võtvast seadmest liigub püünis edasi seadmesse, kus konksud suunatakse kassetile. Seadmetevaheliselt liigub õngejada ohutuse tagamiseks toru sees.
Allikas: Mustad Autoline

Kalapump

Vaakumpumba tööpõhimõte: mahutisse, mis on varustatud mõlemas otsas klappidega ( sisse- ja väljalaskeklapp), tekitatakse pumba abil vaakum. Mahuti sisselaskeklapp avatakse ja kala pumbatakse mööda plastiktoru koos veega mahutisse. Seejärel suletakse sisselaskeklapp ja tekitatakse pumba abil ülerõhk, avatakse väljalaskeklapp ja kala pumbatakse edasi vee eraldajasse. (M. Frey.)

Vaakumpumba kasutamine tagab saagi hea kvaliteedi, kala pumpamine toimub vesikeskkonnas ja saak ei saa mehhaaniliselt kahjustatud. Varem kasutatud tsentrifugaalpumpades vigastasid voolamist tagavad kiiresti pöörlevad tiivikud kala. Väikeste kalakoguste lossimise juures ei ole vaakumpumpa otstarbekas soetada. Pideva töö tagamiseks kasutatakse kahe mahutiga vaakumpumpasid.

Kalapump

Allikas: Pärlmutter