Kurnpüünised

Kuurits
Veonoot
Kaldanoot
Põhjanoot
Seinnoot

 

Kurnpüünise püügipõhimõte seisneb selles, et veekogu osa piiratakse ümber, kala kättesaamiseks veetakse püünis kokku.

Lubatud kurnpüünised:

a) põhjanoot – koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast, selle põhjamuda tõstvad veoköied toimivad kala peletina;
b) veonoot – koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast, kokkuvedamisel kurnab ümberpiiratud alal läbi kogu veekihi;
c) kaldanoot – veonoot, mille loomus veetakse kaldale;
d) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
e) liiv – lihtpüünis, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; püüdjad on tavaliselt ka ise vees;
f) kuurits – liigenditega püünis, millel on saanijalaste taoline liigendiga raam ja sellele kinnitatud võrksein, millega vees liikuvad püüdjad kalu haaravad;
g) tõstevõrk – horisontaalselt vette paigutatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt meeter;
h) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.

Kalapüügieeskiri § 8 

Vaata varasemat märget püüvõrgu kohta nakkepüüniste alt.

Kurnpüüniste ehitus

Kurnpüünis võib olla väga lihtsa ehitusega, näiteks võib kuurits olla valmistatud vaid kahe puuroika vahele rakendatud noodalina tükist. Samas võib olla tegu ka väga keeruka püünisega. Nootade seas kõige suuremad on seinnoodad.

1. Kuurits

Kuurits koosneb raamist, selistest ja neile rakendatud lõdvast noodalinast. Raami kaks jalast on omavahel ühendatud hingega, mis võimaldab jalaseid kokku-lahti liigutada.

12-Kuurits

T. Orgusaare eskiis.

2. Veonoot

Veonoot on kaldale, laevale või jääle väljaveetava kurnpüünise üldnimetus. Veonooda omapära seisneb selles, et tema võrksein peab ulatuma kogu kokkuvedamise ajal pinnast põhjani. Kala kogumiseks on pära, mis kujutab toestamata võrkkotti. Mõlemal pool pära on ühepikkused või eri pikkusega tiivad ja tiibade otsas veoköied, mis võimaldavad ujuvahendil manööverdada enne püünise väljavõtmist. Esimesena veeskatavat veoköit nimetatakse kannaköieks, viimasena veeskatavat jooksuköieks. Tiivad on ühepikkused, kui mõlemad veoköied võetakse välja üheagselt. Ühest veoköiest vedamise alustamisel on jooksutiib palju pikem ja pära asub nooda kannaotsa lähedal.

3. Kaldanoot 

13-Kaldanoot

L.Liimand 2012

Joonisel on kaldanoodad. Vasakul üleval ühest tiivast veetav, all mõlemast tiivast veetav kaldanoot. Paremas tulbas üleval ja all on ühest tiivast veetav kaldanoot, keskel mõlemast tiivast veetav kaldanoot.

Üldine ehitus sarnaneb teiste püünistega, kus võrkmaterjal rakendatakse kindla ja vajaliku kuju saavutamiseks nööridest (köitest) moodustatud karkassile. Kasutatakse seliseid, ujukeid, raskusi, mille vahele on rakendatud noodalina. Loomuse paremaks kontsentreerumiseks võib noot olla varustatud toestamata päraga.

Noodapüük on aktiivne kalastusviis, st et noota veetakse kas inimjõul või mehhanismide abil läbi ümberpiiratud veekogu osa. Sellest tulenevalt peab nooda ehitamisel ja mehhanismide hankimisel arvestama püügiprotsessi ajal tekkivate jõududega.

4. Põhjanoot

Eestis kasutatakse enim põhjanootasid. Põhjanoota nimetatakse vahel ka mutnikuks. Populaarne on selline püügiviis Peipsi järvel ja meres (lesta püük).

Oma ehituselt on püünised sarnased. Pära ja suhteliselt lühikesed tiivad on valmistatud noodalinast. Nooda avali hoidmiseks on tiibade ja pära suupealsed selised varustatud ujukite ja raskustega. Pikkadeks veoköiteks kasutatakse lestapüügil jämedat pehmet köit, Peipsil aga lappesse veetud noodalina, mis on iga 5–6 meetri järel punti kokku seotud.

14-Pohjanoot

Mutniku püügiskeem. Lestanoodaga püügil on paat ankurdatud vöörist ja noot tuleb sisse ahtrist.
Allikas: Wikipedia

 

15-Lestanoot

Taani väinades kasutatav põhjanoot, mis veetakse kokku käiguga (üleval). All selle püügiskeem.
L.Liimand 2012

5. Seinnoot

Seinnoot on kalapüünistest suurim. Seinnoota kasutatakse üldiselt pelaagilise kala püügiks avameretingimustes, kuid väiksemaid versioone püünisest ka lõunapoolsete merede rannavetes ja järvedes. Seinnoodaga, mis moodustab suure võrkseina, piiratakse kalaparv ümber. Alumisel selisel on lisaks raskustele ka metallist rõngad, läbi mille jooksva kokkuveotrossi abil „kroogitakse“ püünise alumine äär kokku. Selliselt moodustunud kotist ei pääse kala põgenema. Hoiduda tuleb kokkuveotrossi põhja vajumisest, seetõttu tuleb madalamas vees tegutseda väga kiiresti.

16-Seinnoot

L.Liimand 2012