Kaluriks saamine

Koostatud 21. juuni 2019 kehtivate andmete põhjal.

Kehtiva kalapüügiseaduse järgi (§ 3 lõige 5) on kalur füüsiline isik (see tähendab – inimene), kes vahetult püüab kala kutselise kalapüügi vahenditega.
Alljärgnevas peamegi kalurist rääkides silmas isikut, kes on kalur kalapüügiseaduse tähenduses.
1. Õigus kalurina tegutseda
Kalapüügiseaduse mõtte järgi peab kaluril olema vähemalt rannakaluri neljanda taseme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Kui seda kutsekvalifikatsiooni inimesel ei ole, ei saa ta ka iseseisvalt seaduslikult kalurina tegutseda!
Rannakaluri kutsekvalifikatsiooni saab omandada kutseeksami sooritamisega Eesti Kalurite Liidu juures tegutseva kutsekomisjoni kaudu. Rannakaluri kutse taotlemise eeltingimusteks on muuhulgas, et taotleja on vähemalt 18-aastane ja omab varasemat vähemalt ühe aasta pikkust töökogemust rannapüügil. Töökogemust saab omandada mõne teise kogenud kaluri juhendamisel, temaga koos püügil käies. Ilma varasema rannapüügi kogemuseta rannakaluri kutset taotleda ei saa.Täpsemat teavet rannakaluri kutse taotlemise tingimuste ja kutseeksamite toimumise aegade kohta saab arvutivõrgust lehelt kalurikutse.ee.
Enne kutseeksamit on soovitatav läbida selleks ettevalmistav koolitus, mida korraldab Hiiumaa ametikool. Koolitus ei ole küll kohustuslik, aga senine praktika näitab, et see loob kutseeksami sooritamiseks ning erialaste teadmiste laiendamiseks parimad eeldused.
2. Kalapüügiõigus
Eestis võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel. Kalurid püüavad kala kutselise kalapüügi õiguse alusel kutselise kalapüügi vahenditega.
2.1 Juhul, kui soovitakse olla kalurina täiesti sõltumatu püügiõiguse osas, siis tuleb omandada ajalooline püügiõigus (vt kalapüügiseaduse § 51 lõige 1)
NB! See saab kuuluda ainult äriregistris registreeritud ettevõtjale. See tähendab, et kalur ise on kas füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või on ta mõne äriühingu (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu jt), millele kuulub kutselise kalapüügi õigus, omanik – aktsionär, osanik, liige vms. Siis kuulub püügiõigus sellele äriühingule, millele väljaantavale püügiloale saab isiku kalurina märkida.
2.2 Kui endale/enda ettevõttele ei ole võimalik või ei soovita ajaloolist kalapüügiõigust soetada, on siiski võimalik kalurina kutselise kalapüügiga tegeleda ka nii, et ollakse kantud kalurina mõne teise püügiõiguse omaniku kalapüügiloale. See eeldab kokkulepet püügiõiguse omaniku ja kaluri vahel ja on ainus võimalik viis, kuidas äriühingust püügiõiguse omanik (st juriidiline isik) oma püügiõigust tegelikult saab teostada.
Rannapüügil tõendab kutselise kalapüügi õigust kaluri kalapüügiluba. Kaluri kalapüügiloa annab Veterinaar- ja Toiduamet elektroonilises vormis mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. Kaluri kalapüügiluba antakse ainult äriregistris registreeritud ettevõtjale (püügiõiguse omanikule).
3. Kutselise kalapüügi varustus
3.1 Kalalaev
Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaev on laev, mis on kohandatud kala- või muu vee-elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks.
Praktikas sageli ei olegi vaja paatides mingeid kohandamisi teha, paljud tootjad on oma paatide valmistamisel juba niigi silmas pidanud kalurite vajadusi ja tuleb ainult paat lisaks liiklusregistris registreerimisele registreerida ka kutselise kalapüügi registris. Siin võib saada takistuseks registri vaba püügivõimsuse puudumine. Sel juhul on võimalik teha kalapüügil koostööd teiste kalurite-paadiomanikega, kelle alus juba on kalalaevaregistris. Registri püügivõimsust on siiski vahetevahel võimalik ka juurde osta.
On muidugi võimalik püüda näiteks nakkevõrguga ka ilma paati kasutamata (jalgsi meres käies), kuid suurema hulga võrkude puhul on see väga tülikas ja suuremate püüniste korral (näiteks mõrrad) praktiliselt võimatu.
3.2 Püünised
Kui pole endale kuuluvaid ja ei saa kasutada ka püügiõiguse omaniku või kellegi teise püügivahendeid, tuleb kaluril need soetada. Suhteliselt kiiresti on võimalik soetada erinevaid nakkevõrke, uute suuremate lõkspüüniste (mõrrad, kastmõrrad) puhul tuleb varuda rohkem aega, sest need valmistatakse iga kord eraldi tellimise peale. Kasutatud püüniste soetamisel tuleb tähelepanu pöörata nende seisukorrale – vana parandamine võib osutuda töömahukamaks kui uue tegemine!
Püügivahendid peavad olema vastavuses kasutada oleva püügiõigusega ja vastama ka kalapüügieeskirjas konkreetse püügivahendi kohta kehtestatud üksikasjalisele kirjeldusele ja nõuetele. Ka peavad need püügil olles olema kalapüügieeskirja kohaselt tähistatud ja märgistatud. Edukaks püügiks peavad püünised omama püügivõimet, see tähendab olema terved ja töökorras ning õigesti püügile paigutatud.