Kalapüügiandmete esitamine

Kalapüügiandmete esitamist reguleerib määrus „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ .
Rannakalur peab kalapüügiga seotud andmed esitama Veterinaar- ja Toiduametile. Andmete esitajaks võib olla kalapüügiloa omanik või kalapüügiloa omaniku esindaja, kellele on esindusõigus antud kirjaliku volitusega. Andmeid saab esitada elektrooniliselt või paberdokumendil.

Elektrooniliselt saab andmeid esitada vahetult elektroonilise keskkonna veebilehel või kliendirakenduse (PERK ehk püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) vahendusel. 

Juhendid, kuidas taotleda kliendirakenduse kasutajaõigusi, seda end seadmesse paigaldada ja andmete edastamiseks kasutada, on samuti leitavad Maaeluministeeriumi kodulehel – püügiandmete esitamise rakendus kaluritele (PERK).

Juhendid, kuidas taotleda püügiandmete esitamise elektroonilise keskkonna kasutajaõigusi ja seda keskkonda kasutada, on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehel – kutselise kalapüügi register (KIR)

Paberkandjal esitatakse andmed rannapüügipäeviku lehel.  Rannapüügipüeviku väljastab Veterinaar- ja Toiduamet ainult isikule, kellele  on asjaomaseks aastaks antud kalapüügiluba, või tema esindajale.

Püügipäeviku kõik lehed on nummerdatud ja tuleb esitada vastavas järjekorras. Mingil põhjusel rikutud vorm kriipsutatakse diagonaalse joonega läbi ja esitatakse koos korrektselt täidetud vormiga. Kui aruandekuul püügil ei käidud, siis paberkandjal püügipäevikulehte ei esitata. Kalapüügiga tegeleval isikul peab püügipäevik kalapüügi teostamisel kaasas olema ning ta on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle viivitamata esitama. Kalapüügi andmete elektroonilise esitamise korral peavad nõutud andmed olema elektroonilisse keskkonda sisestatud.

NO0

Püügipäeviku leht

Täitmise näited

NB! Näidetes on jäetud täitmata kalapüügiloa, püügil kasutatava kalalaeva ja kaluriga seotud väljad püügipäeviku lehe päises, mis peavad tavaolukorras olema täidetud, samuti aruande esitaja andmed ja allkiri lehe allosas.

Näide 1. Nakkevõrgupüük

  • Baassadamaks on Kaberneeme sadam, st kõik kala lossimised toimuvad seal.
  • 01.08. … a. asetab kalur väikesesse püügiruutu 138 viis nakkevõrku silmasuurusega 100 mm.
  • 02.08. … a. toob kalur võrgud püügilt ära. Saagiks on 11 kg lesta ja 1,7 kg merisiiga ja lõhe 3kg 1tk
  • 03.08. … a. asetab kalur väikesesse püügiruutu 138 püügile 8 võrgust koosneva nakkevõrgujada. Võrkude silmasuurused: 4 võrku silmasuurusega 100 mm ja 4 võrku silmasuurusega 110 mm.
  • 04.08. … a. asetab kalur väikesesse püügiruutu 138 püügile 6 võrgust koosneva   nakkevõrgujada. Võrkude silmasuurus on 76 mm.
  • 05.08. … a. võtab kalur püügilt ära mõlemad püügil olnud jadad püügiruudust 138 ja viib väikesesse püügiruutu 133 püügile 10 võrgust (silmasuurus 96 mm) koosneva nakkevõrgujada. Kalasaak 8 võrgust koosnevast jadast: ahvenat 2 kg, lesta 30 kg, merisiiga 2,4 kg, lõhet 7kg 2tk. Kalasaak 6 võrgust koosnevast jadast: ahvenat 7 kg, lesta 3 kg, merisiig 1 kg.
  • 06.08. … a. toob kalur püügilt ära 10 võrgust koosneva nakkevõrgujada. Kalasaak: ahvenat 3 kg, lesta 18 kg, merisiiga 3 kg.
  • 07.08. … a. asetab kalur väikesesse püügiruutu 138 püügile 8 võrgust koosneva   nakkevõrgujada. Võrkude silmasuurus on 76 mm. Paari tunni pärast vaatab kalur võrgujada. Kalasaak ahvenat 15kg  ja merisiiga 2kg.
  • 08.08. … a. toob kalur võrgud püügilt ära. Saagiks ahvenat 20kg ja merisiiga 1kg
  • Rohkem augustikuus kalal ei käidud. Kuu lõppedes täideti püügipäeviku lehe allosas olev kokkuvõte ja 03.09. … a. esitati andmed Veterinaar- ja Toiduametile.

Selgituseks kokkuvõtte osa täitmise juurde (püügiööpäevade arvu leidmine):

püügiruudus 138 olid püügil püünised koodiga 22:

1.-2.08 5 võrku => 5 püügiööpäeva

3.-5.08 8 võrku => 16 püügiööpäeva

Kokku ruudus 138 koodiga 8-3: 5+16=21 püügiööpäeva

püügiruudus 138 olid püügil püünised koodiga 21:

4.-5.08 6 võrku => 6 püügiööpäeva

7.-8.08 8 võrku=> 8püügiööpäeva

Kokku 14 püügiööpäeva

püügiruudus 133 olid püügil püünised koodiga 22:

5.-6.08 10 võrku => 10 püügiööpäeva

Näide 1, võrgupüük

Näide 2. Mõrrapüük ja üleminek järgmisele püügipäeviku lehele

  • Baassadamaks on Kaberneeme sadam, st kõik kala lossimised toimuvad seal.Kalur asetas 05.08. … a. väikesesse püügiruutu nr. 138 püügile mõrra suu kõrgusega 3,5 m ja väikesesse püügiruutu nr. 141 kaks ääremõrda suu kõrgustega vastavalt 2,5 ja 3,0 meetrit.
  • 06.08. … a. asetas kalur väikesesse püügiruutu nr. 141 püügile veel täiendavalt kaks ääremõrda suu kõrgusega 3,0 meetrit. Kalur näitab ära, kui palju püügivahendeid jäi kokkuvõttes püügile.
  • 07.08. … a. nõudis kalur avaveemõrda ruudus 138 ja kahte püügil olevatest ääremõrdadest ruudus 141. Nõudmisel näitab kalur püügil olnud püügivahendite kogu arvu. Püügivahendid jäävad püügile. Saak avaveemõrrast oli 201 kg räime, 52 kg ümarmudilat, 10 kg ahvenat ja 1 kg angerjat. Saak ääremõrdadest oli 52 kg räime, 4 kg ümarmudilat, 5 kg ahvenat.
  • 08.08. … a.. nõudis kalur kahte püügil olevatest ääremõrdadest ruudus 141. Saak oli järgmine: 18 kg räime, 6 kg ümarmudilat, 4 kg ahvenat ja 1 kg angerjat. Püügivahendid jäävad püügile.
  • 10.08. … a. nõudis kalur kõik püügilolevad püügivahendid. Saak avaveemõrrast: 20 kg räime, 3 kg ümarmudilat, 2 kg ahvenat, 1 kg angerjat. Saak ääremõrdadest kokku: 30 kg räime, 12 kg ümarmudilat, 6 kg ahvenat, 5 kg lesta. Püügivahendid jäävad püügile.
  • 13.08. … a. nõudis kalur kõik püügilolevad püünised. Saak avaveemõrrast: 25 kg räime, 7 kg ümarmudilat, 21 kg ahvenat, 1 kg angerjat. Saak ääremõrdadest kokku: 33 kg räime, 9 kg ümarmudilat, 6 kg ahvenat, 3 kg lesta. Püügivahendid jäävad püügile.
  • 16.08. … a. nõudis kalur kõik püügilolevad püünised. Saak avaveemõrrast: 10 kg räime, 13 kg ümarmudilat, 2 kg ahvenat. Saak ääremõrdadest kokku: 25 kg räime, 11 kg ümarmudilat, 9 kg ahvenat. Püügivahendid jäävad püügile.
  • Püügipäeviku lehe täitumisel täidetakse jaluses olev kokkuvõte ja täidetud päevikuleht edastatakse Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks või esitatakse püügiandmed samaks ajaks elektrooniliselt.
  • Järgmised püügivahendite püügile asetamised ja nõudmised näidatakse juba uuel püügipäevikulehel. Konkreetse näite puhul jättis kalur 16.08 püügile ühe avaveemõrra ja 4 ääremõrda.

Näide 2.

Näide 3. Erinevat tüüpi püünistega püük, üleminek järgmisse kuusse

Kui on teada, et kalur töötab üheaegselt erinevat tüüpi püünistega, siis on praktikas sageli lihtsam ja selgem, kui erinevate püünise tüüpide kohta täidetakse eraldi päevikulehti.

  • Baassadamaks on Kaberneeme sadam, st kõik kala lossimised toimuvad seal.
  • 25.07. … a. asetab kalur väikesesse püügiruutu 138 püügile ääremõrra suukõrgusega 2,4 m ja väikesesse püügiruutu 133 nakkevõrgujada, mille silmasuurus on 96 mm ja pikkus vastab seitsmele nakkevõrgule.
  • 26.07. … a. nõuab kalur püügil olnud nakkevõrgud. Saak: 6 kg ahvenat, 12 kg lesta ja 1 kg merisiiga. Püünised jäävad püügile.
  • 27.07. … a. nõuab kalur ääremõrda ruudus 138 ja nakkevõrgujada ruudus 133. Saak võrkudest: 4 kg ahvenat, 15 kg lesta. Saak ääremõrrast: 7 kg räime, 12 kg ümarmudilat, 4 kg ahvenat. Ääremõrd jääb püügile, nakkevõrgud toob püügilt ära.
  • 30.07. … a.nõuab kalur ääremõrda. Saak: 12 kg ahvenat, 15 kg ümarmudilat ja 1 kg lesta. Ääremõrd  jääb püügile.
  • 31.07. … a. asetab kalur püügile 5 nakkevõrku püügiruutu 133, võrkude silmasuurus 100 mm.
  • Kuu lõpul täidab kalur püügipäeviku lehe jaluses asuva kokkuvõtte ja edastab täidetud päevikulehe 04.08. … a. Veterinaar- ja Toiduametile.
  • 01.08. … a. toob kalur võrgud püügilt ära. Saak: 8 kg lesta, 1,5 kg ahvenat, 2 kg merisiiga.
  • 02.08. … a. nõuab kalur ääremõrda. Saak: 10 kg ahvenat, 11 kg ümarmudilat ja 1,5 kg lesta. Mõrd jääb püügile.
  • 05.08. … a. nõuab kalur ääremõrda, saagi paneb sumpa mille asukoha koordinaadid on N 59⁰31′18,86″; E 025⁰16′36,47″. Saak ääremõrrast 2 kg ahvenat, 6 kg ümarmudilat ja 2 kg lesta. Mõrd jääb püügile.
  • 07.08. … a. Kalur toob mõrra püügilt ära. Saak 4kg ahvenat, 2kg ümarmudilat ja 3kg lesta.
  • 07.08. … a. Merest toodi välja sump koos seal oleva kalaga.
  • Rohkem augustikuus kalal ei käidud. Kuu lõppedes täideti püügipäeviku lehe allosas olev kokkuvõte ja 03.09. … a. esitati andmed Veterinaar- ja Toiduametile.
  • NB! Kokkuvõtte osa täitmisel jäetakse püütud kalakoguste kokkuliitmisel arvesse võtmata need read, millel veergu 5 (püügivahendi tüüp) on märgitud “sump”. 

 

Võrgupüük, kuuvahetus I

Võrgpüük, kuuvahetus I

NO5
Näide 3. Võrgupüük, kuuvahetus II
NO6

Näide 3. Mõrrapüük, kuuvahetus I

 

NO7

Näide 3. Mõrrapüük, kuuvahetus II

Näide 4. Andmete esitamine PERK ( püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) abil

PERK üks eesmärke on see, et andmed sisestatakse operatiivselt – kalur edastab püügireisi jooksul koheselt raporteid oma tegevustest. Püügireisi alguseks loetakse sadamast väljumise ning püügireisi lõpuks sadamasse saabumise raportit. Sadamasse saabumist loetakse püügireisi lõpuks ka seepärast, et lossimisel kaalutud kalakoguste (mitte hinnanguliste koguste, nagu on eelteates) esitamine on kohustuslik ainult osale rannapüüki teostavatest (kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatest) kaluritest.

I Sadamast väljumine. Iga püügireis algab sadamast väljumisega ja reis saab sadamast väljumise raporti salvestamisel unikaalse püügireisi numbri, s.t sadamast väljumise raport peab jõudma serverisse ja selleks on vajalik internetiühenduse olemasolu.

II Püügireisi andmed. Peale püügireisi alguse salvestamist viiakse kalur püügireisi detailvaatesse ja ta saab sisestada püügivahenditega läbi viidavad tegevused. Nii saab kalur määrata püügireisi jooksul püügile asetatud püügivahendid ning nõudmised eelneval reisil püügile asetatud vahendite kohta.

Püügile asetatud ja nõudmiste kuupäevade alusel arvutab KIR püügiööpäevad ning saab arvestada püütud kalakoguseid.

III Püügivahendite nõudmine ja saak. Veterinaar- ja Toiduameti jaoks ei ole oluline, mitut vahendit nõuti, vaid see, kui palju vahendeid mingite kuupäevade vahemikus püügil oli. Sellest tulenevalt ei märgi kasutaja nõudmise käigus eraldi püügivahendite arvu, vaid esitab selle arvu püügile asetamisel. Nõutud vahendite kohta saab märkida hinnangulised püütud kalakogused.

IV Sadamasse saabumisest teatamine. Sadamasse saabumisel tuleb koostada saabumise eelteade. Selle raportiga teavitab kalur eelkõige Keskkonnainspektsiooni püügireisi lõppemise kavatsusest. Juhul, kui püügireisil toimus nõudmisi, märgitakse ära ka nõutud vahendid ning nendega püütud saagi kogus. Raporti esitamine on kohustuslik ka siis, kui püügile asetamisi või nõudmisi püügireisi jooksul ei toimunud. Saabumise eelteatele märgitakse ka püügikogused. Igale nõudmise reale tuleb märkida saadud saak (kalaliikide kaupa) või saagi puudumine.

V Püügireisi lõpetamine. Peale eelteate salvestamist viiakse kasutaja püügireisi detailvaatesse ja kasutaja saab jätkata püügireisi lõpetamise sadamasse saabumise raportiga. Sadamasse saabumise raporti salvestamise hetkest on eelnevalt selle püügireisi koosseisus esitatud andmed mittemuudetavad. Raporti salvestamiseks peab olema interneti-ühendus, salvestamise õnnestumisel saab kalur jätkata lossimise raporti täitmisega.

VI Lossimine. Lossimise raportiga esitatakse lossitud (kaalutud) kogused. Lossimise raportit kuvatakse kõikidele, aga osadele kaluritele on selle esitamine püügireisi koosseisus kohustuslik. Lossimise raport on kohustuslik, kui:

• püügireisi käigus nõuti kastmõrda või põhjanoota; 
• transpordi liigiks on laev ja laeva pikkus > 10 m.

Lossimiskoht väärtustatakse vaikimisi sadamasse saabumise raportil esitatud sadamaga ja kalur saab jätkata andmete esitamisega. Kaalutud koguse valikus kuvatakse püügireisi jooksul märgitud nõudmiste ja nende kohta eelteatatud edastatud kalakoguseid.

Kalur saab muuta eelteates märgitud hinnangulisi koguseid, lisaks on võimalik lisada eelteates märkimata jäänud kalaliike. Lossimise vaates saab ka märkida püünistes hukkunud linde või loomi, hiljem on nende andmete alusel võimalik taotleda kahjude hüvitamist. Lisaks on see oluline informatsioon teadlastele. Pärast lossimise andmete kinnitamist viiakse kasutaja tagasi lossimise detailvaatele, misjärel on vajalik raport kinnitada.

VII Saagi transport. Peale lossimist on võimalik koostada kala transpordidokument. Kuvatakse kasutaja poolt vormistatud transpordidokumendid, sisse loginud kasutaja ettevõte on märgitud kala vedajana, kala omanikuna või kala saajana. Reeglina peab transpordidokumendi vormistama kala vedaja.

VIII Üleandmine ning kokkuost. Viimasena vormistatakse kala üleandmine ja esmakokkuost. Üleantava saagi andmed on kasutaja poolt muudetavad kuni üleandmiste kinnitamiseni, esmakokkuostu andmeid saab muuta ja kustutada kuni dokumendi müüjale edastamiseni.

Püügipäevikulehe, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi täitmise ja esitamise üldnõuded. 

( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 9 )

 (1) Püügipäevikulehe, üleandmisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi kanded peavad olema loetavad ja kustutamatud.

 (2) Kannet ei tohi muuta. Ebaõige kanne kriipsutatakse läbi ja selle järele tehakse uus sissekanne, mis kinnitatakse andmete esitaja või tema esindaja allkirjaga ning millele lisatakse paranduse kuupäev.

 (3) Püügipäevikuleht on trükitud isekopeerivale paberile. Püügipäevikut täites pannakse lehtede vahele järgmise valge lehe ette papist vaheleht.

 (4) Isik esitab andmed tema nimele registreeritud raamatu lehel.

 (5) Kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta esitatakse andmed ainult selle püügipäeviku lehel, mis on osa raamatust, mille esikaanele on kantud selle kalapüügiloa number.  Kui kalapüügiloa omanikule antakse uus luba, kannab kalapüügiloa andja uue loa numbri loa omanikule väljastatud püügipäeviku raamatu esikaanele.

 (6) Püügipäevikusse võib kalapüügiloa omanik kanda üksnes ühe kalapüügiloa numbri. Kui kalapüügiloa omanikule antakse uus luba, jätkab ta jooksva kuu kohta püügiandmete esitamist uuel püügipäeviku lehel, millele on kantud uue kalapüügiloa number.

 (7) Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi kohta andmete paberdokumendil esitamise korral ning § 15 lõikes 2 sätestatud juhul täidetakse iga püügireisi kohta eraldi kalalaeva kalapüügipäeviku leht.

 (8) Kui paberdokumendil kalalaeva kalapüügipäeviku leht antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt selleks paigaldatud kirjakasti kaudu, märgib andmete esitaja püügipäevikulehele selle kirjakasti panemise kellaaja.

 (9) Lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi kannetes peavad olema kajastatud kala kaalutud kogused, veodokumendi puhul peab kajastama kaalutud koguse juhul, kui kaalumine on toimunud enne kala transporti.

Andmete esitamine kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta

Andmete esitamise vorm ja sagedus

( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 15)
 (1) Kaluri kalapüügiloa omanik või tema esindaja esitab andmed kalapüügi kohta elektroonilise keskkonna veebilehe või kliendirakenduse kaudu või paberdokumendil lisas 5 esitatud vormi kohasel rannapüügipäeviku lehel, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

 (2) Kaluri kalapüügiloa omanik või tema esindaja esitab andmed Läänemerel toimuva kalapüügi kohta elektroonilise keskkonna veebilehe või kliendirakenduse kaudu või paberdokumendil lisas 6 esitatud vormi kohasel Euroopa Liidu kalalaeva püügipäeviku (edaspidi kalalaeva kalapüügipäevik) lehel, kui kalapüügiks kasutatakse kastmõrda, põhjanoota või kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.

 (3) Paberdokumendil rannapüügipäevik on A5- või A4-formaadis ning koosneb kaante vahele köidetud 30 originaallehest ja 30 kopeerlehest, mis asetsevad vaheldumisi. Originaallehed on valget värvi ja kopeerlehed kollast värvi.

 (4) Paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht esitatakse Veterinaar- ja Toiduametile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Igal rannapüügipäeviku lehel kajastatakse ainult ühe aruandekuu püügiandmed.

 (5)  Kui lõikes 2 sätestatud juhul esitatakse andmed kalapüügi kohta paberdokumendil, siis esitatakse lisas 6 esitatud vormi kohase püügipäeviku täidetud originaalleht kaluri kalapüügiloa andjale komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 32 sätestatud tähtaja jooksul.

Rannapüügipäeviku lehe täitmise nõuded

( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 16)
 (1) Püügipäevikulehe ülemine osa täidetakse rannapüügipäeviku esikaanele kantud andmete järgi enne püügile minekut. Kaluri nimi peab olema sama, mis on sellel kalapüügiloal, mille alusel kalapüük toimub. Kui kalapüügiloale on kantud mitme kaluri nimi ja aruandekuu kohta esitavad kalapüügiloa omaniku kirjaliku volituse alusel samal püügipäevikulehel andmeid erinevad isikud, kinnitatakse iga sissekanne andmete esitaja allkirjaga.

 (2) Kui püügil kasutatakse kalalaeva, märgitakse püügipäevikulehele laeva pardanumber.

 (3) Püügipäevikulehe veergu 1 „Püügile” kantakse püügivahendi püügile asetamise kuupäev.

 (4) Püügipäevikulehe veergu 2 „Nõudmine” kantakse püügivahendi nõudmise kuupäev enne püügivahendi nõudmist. Nõudmine selle määruse tähenduses on kala püügivahendist väljavõtmine, püügivahendi kontrollimine või püügivahendi püügilt äravõtmine. Kalapüügil põhjanoodaga Peipsi järvel kantakse sellesse lahtrisse samal püügireisil põhjanooda viimase tõmbe lõpetamise järel püügivahendi püügilt ära võtmise kuupäev.

 (5) Püügipäevikulehe veergu 3 „Püügikoht” märgitakse:
 1) merel – lisas 4 esitatud kaardil näidatud väike püügiruut küljepikkusega 10 minutit;
 2) siseveekogul – veekogu nimetus.

 (6) Püügipäevikulehe veergu 4 „Lossimiskoht” kantakse kala maaletoomise koha nimi. Kala ümberlaadimise korral kirjutatakse lahtrisse 4 „ümberlaadimine”. Ümberlaadimine selle määruse tähenduses on kala laadimine ühelt laevalt või paadilt teisele ilma vahepealse maale lossimiseta. Kala asetamisel veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendisse (edaspidi sump) märgitakse veergu 4 lossimiskoha nime asemel „sump” koos sumba asukoha koordinaatidega, näidates ära sumpa asetatud kalakogused liikide kaupa.

 (7) Püügipäevikulehe veergu 5 märgitakse püügivahendi tüüp, kasutades järgmisi nimetusi või koode:
 1) 1 – kastmõrd;
 2) 2 – avaveemõrd;
 3) 3 – ääremõrd suu kõrgusega 1–3 m;
 4) 4 – ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m;
 5) 5 – juhtaiata mõrd;
 6) 6 – rivimõrd;
 7) 7 – silmutorbik;
 8) 8 – silmumõrd;
 9) 9 – kaldanoot;
 10) 10 – põhjanoot;
 11) 11 – veonoot;
 12) 12 – õngejada;
 13) 13 – tõstevõrk;
 14) 14 – agariku tragi;
 15) 15 – mõrd mõrrajadas;
 16) 16 – püüvõrk;
 17) 17 – pöörinoot;
 18) 18 – tindimõrd;
 19) 19 – jõemõrd;
 20) 20 – nakke- või raamvõrk või kaldavõrk silmasuurusega kuni 69 mm;
 21) 21 – nakke- või raamvõrk või kaldavõrk silmasuurusega 70–89 mm;
 22) 22 – nakke- või raamvõrk või avaveevõrk silmasuurusega 90–149 mm;
 23) 23 – nakke- või raamvõrk või avaveevõrk silmasuurusega vähemalt 150 mm.

 (8) Sumpa asetatud kala sumbast võtmisel märgitakse püügipäevikulehe veergu 5 „sump” koos sumba asukoha koordinaatidega.

 (9) Püügipäevikulehe veergu 6 kantakse püügile asetatud püügivahendite arv lõikes 7 nimetatud püügivahendi tüüpide kaupa, lõike 7 punktis 12 nimetatud püügivahendi puhul püügile asetatud kuni 100 konksuga püügivahendite arv ja punktis 15 nimetatud püügivahendi puhul püügile asetatud mõrdade arv. Veergu 6 kantud püügile asetatud püügivahendite arv peab olema võrdne kõigi püügile asetatud samaliigiliste püügivahendite arvuga.

 (10) Püügipäevikulehe veergudesse 7–16 „Kalakogused liikide kaupa” märgitakse hinnanguline kalasaagi kogus kilogrammides kala liikide ja püügivahendi tüüpide kaupa. Lõhe ja meriforelli puhul märgitakse samasse lahtrisse sulgudes ka püütud isendite arv. Kui püütud lõhel ja meriforellil on rasvauim ära lõigatud, märgitakse saagi kogust näitavast lahtrist järgmisesse lahtrisse lõigatud rasvauimega lõhe ja meriforelli isendite arv ning kogus kilogrammides. Veetaimede kogumise korral märgitakse kogutud veetaime liik ja kogus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega kalaliikide puhul märgitakse saagi kogust näitavast lahtrist järgmisesse lahtrisse pardale tõstetud maale toodava alamõõdulise kala kogus ning lõhe puhul märgitakse samasse lahtrisse sulgudes ka alamõõduliste isendite arv. Sumpa asetatud kala sumbast võtmisel märgitakse veergudesse 7–16 hinnanguline kalasaagi kogus kilogrammides kalaliikide kaupa.

 (11) Püügipäevikulehe osasse „Kokku” märgitakse päevikulehe täitumise või aruandeperioodi lõppemise korral kalasaak kokku liigiti püügivahendite, püügikohtade ja lossimiskohtade kaupa. Veergu „Püügiööpäevade arv” märgitakse püügivahendi püügiööpäevade arv kokku püügivahendi tüüpide ja püügikohtade kaupa. Püügivahendi püügiööpäev selle määruse tähenduses on püügivahendi püügile asetamisest alates 24-tunnine ajavahemik, mille jooksul on püügivahend vees kas kogu aja või osa sellest.

 (12) Püügipäevikulehe lahtrisse „Märkused” märgitakse andmed hukkunud lindude ja loomade kohta ning tehakse märge hülgekahjustuse kohta. Hukkunud lindude ja loomade kohta märgitakse nende leidmise kuupäev, püügivahendi liik, hukkunud linnu või looma liik ning hukkunud lindude või loomade arv. Kalapüügil põhjanoodaga Peipsi järvel märgitakse põhjanooda tõmmete koguarv.

 (13) Püügipäevikulehe veerud 1, 3, 5 ja 6 täidetakse viivitamata pärast maaletuleku kohta saabumist või enne püügivahendi nõudmist, kui püügivahendi nõudmine toimub sama püügi käigus enne sadamasse või maale saabumist. Kui püügivahend asetatakse sama püügireisi käigus uuesti püügile, kantakse püügipäevikulehe uuele reale andmed püügivahendi püügile asetamise kohta viivitamata pärast maaletuleku kohta saabumist.

 (14) Püügipäevikulehe veerg 4 „Lossimiskoht” ja veerud 7–16 „Kalakogused liikide kaupa” täidetakse enne kala maaletoomist või ümberlaadimist olenevalt sellest, kumb neist tegevustest toimub esimesena. Kui kalapüügil kalalaeva ei kasutatud, täidetakse need veerud viivitamata pärast maaletuleku kohta saabumist.

 (15) Sama kalapüügiloa alusel mitme eriliigilise püügivahendiga püügi korral võib sama aruandekuu püügiandmed eriliigilise püügivahendiga püügi kohta esitada püügipäeviku erinevatel järjestikustel lehtedel.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimunud kalapüügi ja lossimise kohta andmete elektroonilise esitamise nõuded

 ( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 18)
 (1) Enne püügi algust sisestatakse elektroonilisse keskkonda kalapüügiloa number, kalalaeva kasutamise korral kalalaeva pardanumber ja kalapüügiloale kantud selle kaluri nimi, kes tegeleb vahetult kalapüügiga.

 (2) Püügivahendi püügile asetamise kohta sisestatakse elektroonilisse keskkonda viivitamata pärast maaletuleku kohta saabumist järgmised andmed:
 1) püügivahendi püügile asetamise kuupäev;
 2) püügikoht § 16 lõike 5 kohaselt;
 3) püügile asetatud püügivahendi tüüp ja püügivahendite arv.

 (3) Enne kala maaletoomist või ümberlaadimist, olenevalt sellest, kumb neist tegevustest toimub esimesena, sisestatakse elektroonilisse keskkonda järgmised andmed:
 1) püügivahendi nõudmise kuupäev, püügile asetatud püügivahendi tüüp ja püügivahendite arv;
 2) lossimiskoht või kala ümberlaadimise korral märge „ümberlaadimine”;
 3) saagi kogus kilogrammides liikide kaupa ja isendite arv, kui isendite arvu esitamine on nõutud;
 4) hukkunud looma või linnu liik ja hukkunud isendite arv, kuupäev ja püügivahendi tüüp, kui püügivahendisse on sattunud hukkunud imetaja või lind;
 5) märge hülgekahjustuse kohta.

 (4) Kui kalapüügil ei kasutatud kalalaeva, sisestatakse lõikes 3 nimetatud andmed elektroonilisse keskkonda viivitamata pärast maaletuleku kohta saabumist.

 (5) Püügivahendi tüüp sisestatakse § 16 lõikes 7 sätestatud püügivahendi nimetuse või koodina.

 (6) Kui kalendrikuu jooksul kalapüügil ei käidud, kuid omati kehtivat kalapüügiluba, sisestatakse elektroonilisse keskkonda teade kalapüügil mittekäimise kohta hiljemalt järgneva kuu viiendaks päevaks. Nimetatud teadet ei pea esitama, kui kalapüük on kogu kalendrikuu jooksul kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite või asjaomase kalapüügiloa osas kalapüügiseaduse § 49 lõike 1 alusel peatatud või keelatud kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2–4 alusel või kalapüügiseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirjaga.

 (7) Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi kohta andmete elektroonilise esitamise korral võib andmed esitada iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks, kui samal ajal peetakse kalapüügi kohta arvestust rannapüügipäeviku lehel §-s 16 sätestatud korras, välja arvatud § 15 lõikes 2 sätestatud juhul.

 (8) Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuva kalapüügi kohta andmete elektroonilise esitamise korral esitatakse andmed iga püügireisi kohta 48 tunni jooksul kala lossimisest arvates, kui kalapüügiks kasutatakse kastmõrda, põhjanoota või kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit. Andmete esitaja peab kalapüügi ja lossimise üle arvestust ka kalalaeva kalapüügipäeviku lehel §-s 17 sätestatud korras.

 (9) Veterinaar- ja Toiduamet väljastab rannapüügipäeviku isikule, kes soovib esitada andmeid lõikes 7 sätestatud korras. Rannapüügipäevik peab kalapüügil kaasas olema, kuid rannapüügipäeviku lehte Veterinaar- ja Toiduametile ei esitata ning andmete arvestusel võetakse aluseks elektrooniliselt esitatud andmed.

 (10) Veterinaar- ja Toiduamet väljastab kalalaeva kalapüügipäeviku isikule, kes soovib esitada andmeid lõikes 8 sätestatud korras. Kalalaeva kalapüügipäevik peab kalapüügil kaasas olema, kuid kalalaeva kalapüügipäeviku lehte Veterinaar- ja Toiduametile ei esitata ning andmete arvestusel võetakse aluseks elektrooniliselt esitatud andmed.

(11) Paberdokumendil kalapüügi ja lossimise arvestust ei peeta, kui kalapüügiloa omanik või tema esindaja esitab andmed kalapüügi ja lossimise kohta elektrooniliselt, välja arvatud lõikes 7 sätestatud juhul.

Andmete kinnitamine

( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 19)

 (1) Andmete esitaja kinnitab püügipäevikulehele kantud andmete õigsust oma allkirjaga.

 (2) Elektroonilisse keskkonda sisestatud andmete õigsust kinnitab kasutajaõiguse saanud isik. Andmed loetakse esitatuks andmete kinnitamisest arvates. Elektroonilisse keskkonda saab uue püügitegevuse kohta andmeid sisestada juhul, kui andmed varasema püügitegevuse kohta on kinnitatud.

Püügiandmete esitamine enne Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuvalt kalapüügilt naasmist

( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 20)
(1) Kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed:
 1) selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi;
 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht;
 3) püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa;
 4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva.

 (2) Lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse Keskkonnainspektsioonile kirjalikult faksinumbril (+372) 628 7459, e-posti aadressil 1313@rescue.ee või § 11 lõikes 1 nimetatud elektroonilise keskkonna kliendirakenduse kaudu.

 (3) Kui teadet ei ole võimalik kirjalikult esitada, edastatakse lõikes 1 nimetatud andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil (+372) 633 1313 või valvetelefoni lühinumbril 1313.

 (4) Andmetes märgitud kalakogus ei tohi laeva pardal või muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis olevast ja maaletoodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti.

 (5) Kui püügikohast sadamasse või randa jõudmiseks kulub vähem kui üks tund, võib lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed edastada pärast püüniste nõudmist, kuid hiljemalt 30 minutit enne sadamasse või randa saabumist. Andmed peavad sisaldama selle kalapüügiloa numbrit, mille alusel kalapüük toimus, ja andmeid edastava kaluri nime.

 (6) Kui kalapüügilt sadamasse või randa saabumine hilineb rohkem kui 15 minutit lõike 1 kohaselt märgitud kellaajast, täpsustab andmeid esitanud kalur sadamasse saabumise kellaaja lõikes 2 või 3 sätestatud viisil, edastades ka selle kalapüügiloa numbri, mille alusel kalapüük toimus, ja andmeid edastava kaluri nime.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi korral püügile asetatud püügivahendi asukoha andmete esitamine.

( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 21 )

Kalapüügiga seonduvate andmete esita Kalapüügiloa omanik või tema volitatud esindaja on kalapüügil kastmõrraga ja mõrraga kohustatud:

 1) jäädvustama kastmõrra ja mõrra püügile panekul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil püügile asetatud kastmõrra ja mõrra asukoha geograafilised koordinaadid kohast, kus asub püügile asetatud püügivahendi kahe lipuga tähistus, – kraad ja minut täpsusega kolm kohta pärast koma;
 2) säilitama andmeid püügile asetatud kastmõrra ja mõrra asukoha geograafiliste koordinaatide kohta alates kastmõrra ja mõrra püügile asetamisest 6 kuu jooksul;
 3) esitama riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel viivitamata andmed püügile asetatud kastmõrra ja mõrra asukoha geograafiliste koordinaatide kohta.

Andmete esitamine kala üleandmise kohta 

Üleandmise deklaratsioon tuleb koostada

  1. partii moodustamiseks enne kala müümist, kui ühe püügireisi käigus püütud kala müüakse füüsilistele isikutele oma tarbeks päevas suuremas väärtuses kui 50 eurot. Näiteks kui kala müük füüsilistele isikutele oma tarbeks toimub sadamas, tuleb kala kaaluda ja üleandmisdeklaratsioon vormistada sadamas enne 50 euro väärtust ületava kala koguse müümist või kui kala müüakse turul tuleb üleandmisdeklaratsioon vormistada ja kala kaaluda enne turul 50 euro väärtust ületava kala koguse müümist;
  2. kui kala müüakse hilisemas käitlemise etapis ja enne müüki see ladustatakse see hoiustamiseks kala käitlemise kohas ladustatakse (ladu, töötlemisüksus) sõltumata sellest, kas kala müüakse hiljem värskelt või töödelduna esmakokkuostjale või füüsilistele isikutele Eestis või välisriiki. Seega ka kalale, mis kalapüüdja müüb ise hiljem töödelduna, peab ta vormistama üleandmisdeklaratsiooni. Kui kalur kala enne esmakokkuostjale müümist kalakäitlemise kohas vahepeal ei ladusta, siis üleandmisdeklaratsiooni vormistama ei pea.

Üleandmisdeklaratsiooni originaalleht (üleandmisdeklaratsioonide raamatust) antakse üle või saadetakse tähtkirjaga Veterinaar- ja Toiduametile 48 tunni jooksul pärast kala lossimist.

Kala üleandmise andmete elektroonilisel esitamisel tuleb andmed saata 24 tunni jooksul kala üleandmisest kala ladustamiskohta.  ( kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 35)

Üleandmisdeklaratsiooni täitmise NÄIDE: Näide on tehtud kalapüügipäeviku esimese näite järgi (lossimine 02.08 ….. Kaberneemes).

Rida Üleandmise kuupäev ja kellaaeg: Märgitakse kala üleandmisdeklaratsiooni koostamise kuupäev ja kellaaeg. Deklaratsioon koostatakse kala üleandmisel ladustamiskohta või enne kala müümist sadamas või turul.

Rida Üleandmise koht: Märgitakse sadama nimi või kalakäitlemise koha aadress, kus kala üleandmine toimub. Juhul kui  kalapartii müüakse sadamas või turul  füüsilistele isikutele oma tarbeks suuremas väärtuses kui 50 eurot, märgitakse sadama nimi või müügikoha aadress.

Rida Kalur: Kui kalapüük toimus kaluri kalapüügiloa alusel, märgitakse vahetult kalapüüki teostanud kaluri nimi, kes on  kalurina sellele loale märgitud.

Rida Kalalaeva kalapüügiluba: Kui kala püüti kalalaeva kalapüügiloa alusel, märgitakse selle kalalaeva kalapüügiloa number.

Rida Lossinud laeva nimi ja pardanumber: Märgitakse laeva nimi ja pardanumber, kui kala püügiks kasutati kalalaeva.

Rida Üleantud kala ladustamiskoht või -kohad: Märgitakse rajatiste nimi ja aadress, kus kala ladustatakse.

Rida Laeva kapten: Märgitakse kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud kalapüügi puhul loale kantud kalalaeva kapteni nimi.

Rida Kalapartii lossimise kuupäev ja koht: Märgitakse kala maaletoomise kuupäev ja koht, mis on sama, kui selle kala lossimise kohta esitatud andmetes ning rannapüügil, kus lossimisandmete esitamise kohustust ei ole, on sama, kui selle kala püügi ja lossimiskoha kohta esitatud andmetes– antud näites 02. august 2017 ja lossimiskoht Kaberneeme sadam.

Rida Kalapartii püügi kuupäev ja koht:Märgitakse kala püügi kuupäev, mis on sama, kui selle kala püüdmise kuupäevaga, mille kohta on esitatud püügiandmed – antud näites 02. august 2017. Püügi koht märgitakse Läänemerel kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra lisas 2 esitatud  kaardil näidatud ICESi alarajoonide tasemel – antud näites 32 ja siseveekogul veekogu nimetusena.

Rida Rannapüügipäeviku ja lehe nr / raporti number: Märgitakse selle rannapüügipäeviku raamatu ja lehe number, kus on esitatud püügiandmed üleantava kala kohta, ning püügiandmete elektroonilise esitamise korral märgitakse üleantava kala kohta esitatud püügiandmete elektroonilise raporti number.

Rida Kalaliik: Euroopa Liidu määrustega reguleeritavate kalaliikide puhul lisatakse sulgudes FAO kolmetäheline kood järgmiselt: Lest – FLE, Lõhe –SAL, Meriforell – TRS, Räim – HER, Kilu – SPR, Tursk – COD, Angerjas – ELE.

Rida Püügivahend: Märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 III lisas märgitud koodina, (arvutivõrgus  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1379) – antud näites seisvad (ankurdatud) nakkevõrgud, mille kood on GNS.

Rida Suuruskategooria*: Märgitakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2406/96 II lisa kohaselt üksnes seal toodud kalaliikide kohta (arvutivõrgus http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1523608076253&uri=CELEX:01996R2406-20050602 [kasutaja 1] .)  Läänemere liikidest on suuruskategooriad kehtestatud räimele, kilule, lestale ja tursale. Meie näites – lest suuruskategoorias 2 on kaaluga vahemikus 200-300 grammi

Rida Värskuskategooria*: Märgitakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2406/96 I lisa kohaselt (arvutivõrgus http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1523608076253&uri=CELEX:01996R2406-20050602 ). Värskelt püütud kala, kes on veel elus või kellel ei ole värvi muutusi, saab alati lugeda ekstra värskuskategooriasse. Lisaks lestale on värskuskategooriad kehtestatud Läänemere kaladest veel räime, kilu ja tursa puhul.

Rida Esitlusviis: Märgitakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 I lisa tabelis 1 (arvutivõrgus http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1523608844327&uri=CELEX:02011R0404-20170101) nimetatud kood, mis on töötlemata kala puhul WHL.

Rida Otstarve: Märgitakse, kas üleantavat kala kasutatakse toidutoormena või tööstuslikuks otstarbeks. „Tööstuslik otstarve” märgitakse lahtrisse kala kohta, mida kasutatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

Rida Töötlemisviis: Märgitakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 I lisa tabelis 2 (arvutivõrgus http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1523608844327&uri=CELEX:02011R0404-20170101) nimetatud kood, mis on eluskala puhul ALI ja värske kala puhul FRE.

Rida Isendite arv (tk): Märgitakse lõhe ja meriforelli puhul.

Rida Kogus (kg): Märgitakse kaalutud kogus.

Rida Kala omaniku esindaja ees- ja perekonnanimi ja Kala omaniku või kala omaniku esindaja allkiri: Märgitakse kalapüügiloa omaniku või tema esindaja, keda kalapüügiloa omanik on tema eest volitanud andmeid esitama, ees- ja perekonna- nimi ning andemete esitaja allkiri.