Kalandustoodete esmamüügil olulised koguselised ja rahalised piirmäärad

1. 30 kg piirmäär …

… on oluline teada ja sellest kinni pidada kalapüügiloa omanikul, tema kaluritel või teistel töötajatel, kes vahetult müüvad kala otse tarbijatele, aga ka füüsilistel isikutel, kes ostavad kalandustooteid enda tarbeks otsepüügiloa omanikult/kalurilt.

… tuleneb nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 59 lõikest 3 ja artikli 65 lõikest 2, millega tehakse teatud tingimustel ostjale erand enda registreerimise ja müügiteatise (meil Eestis – esmakokkuostukviitungi) esitamise kohustusest.

Sellele piirmäärale viidatakse kalapüügiseaduse (edaspidi lühendina – KPS) § 10 lõike 8 punktides 1 ja 3 ning lõikes 12, samuti § 13 lõikes 6 ja § 15 lõikes 3.

Üldjuhul peab kala/kalandustoote päritolu olema selle kõigis käitlemise etappides jälgitav ja tõendatav (sh ost-müük, üleandmine, transport jne).
Samuti peavad kõik esmamüügil (sh otse kalurilt kalalaeval toimuval esmamüügil) osalevad ostjad olema registreeritud vastavas ametiasutuses. Eestis tähendab see, et ostja omab kalandustoodete esmakokkuostu õigust, on Veterinaar- ja Toiduametis esmakokkuostjana registreeritud.

Ainsaks erandiks sellest reeglist on olukord, kui ostetav kalandustoodete kogus on kuni 30 kg ööpäevas ja seda ei viida pärast ostmist turule, vaid kasutatakse üksnes oma tarbeks (teisisõnu – ostjaks on füüsiline isik, kes ostab kalandustooteid vaid isiklikuks tarbeks ja korraga mitte rohkem kui 30 kg).

Viimasel juhul ei ole ostjal kohustust ennast ega ostutehingut registreerida ja ta ei pea tema valduses oleva kala kohta omama selle päritolu tõendavat dokumenti.

Tuleb ka tähele panna, et ühtlasi on kutselise kalapüügi luba omaval isikul keelatud müüa tema püütud kala otse ühele füüsilisele isikule oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul rohkem kui 30 kg.

Selgitused: KPS § 10 sätestab muuhulgas kalapüügiga seotud keelatud tegevused, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõike 2 rakendamiseks ka füüsilisele isikule kala müügil, ostul ja käitlemisel keelatud tegevused.

KPS § 10 lõikes 12 on sõnaselgelt öeldud, et kutselise kalapüügi luba omaval isikul (= kalapüügiloa omanikul), olgu selleks siis juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), on keelatud müüa tema püütud kala otse füüsilisele isikule (st ühele inimesele) oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul suuremas koguses kui 30 kg.

See keeld on seotud KPS sama paragrahvi lõike 8 punktis 3 märgitud üldise keeluga müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav. Siin on ainsaks erandiks olukord, kui kala ostab füüsiline isik ainult oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul kuni 30 kg. Sel juhul ei pea see ostja kala päritolu tõendama. Kõigil muudel juhtudel peab ka ostjal alati olema kala päritolu tõendav dokument.

NÄIDE 1.1. Kalur on saagiks saanud 45 kg lesta. Sadamas soovib üks eraisikust ostja osta korraga 35 kg lesta. Kalur tohib müüa sellele ostjale sellel päeval ainult 30 kg lesta. Ta võib selgitada ostjale, et soovitud kogusest puudu jäänud osa võib ostja saada temalt kõige varem järgmisel päeval (muidugi juhul, kui siis püügil käiakse ja saagis soovitud kogus lesta on).

NÄIDE 1.2. Kohalik söögikoha pidaja soovib kalurilt osta oma ettevõtte tarbeks 5 kg ahvenat. See ostu-müügi tehing tuleb igal juhul vormistada esmakokkuostuna, kuigi ostetav kogus on väiksem kui 30 kg. See tähendab, et ostja peab olema esmakokkuostjana registreeritud Veterinaar- ja Toiduametis ja ostja peab esmakokkuostu nõuetekohaselt vormistama (kas paberkandjal või elektrooniliselt).

NÄIDE 1.3. Kalur on saagiks saanud 52 kg tuulehaugi. Kogu saagi müüb ta otse eraisikutele, kellest üks ostab 10 kg, teine 25 kg, kolmas 5 kg ja neljas ülejäänud 12 kg kala. Neid tehinguid esmakokkuostuna registreerida ei ole vaja, sest kõik ostjad ostsid kala enda tarbeks ja 30 kg piirmäära ühe ostja kohta ei ületatud.

2. 50 € piirmäär …
… on oluline teada ja sellest kinni pidada kalapüügiloa omanikul, tema kaluritel või teistel töötajatel, kes vahetult müüvad kala otse tarbijatele.
… tuleneb nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 lõikest 8, mille järgi võib liikmesriik vabastada vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused kalandustoodete partiidele kehtestatud jälgitavuse nõuetest tingimusel, et nende ostuväärtus ei ületa 50 eurot päevas.

Selgitused: Eesti Vabariik on seda võimalust kasutanud ja kui ühe püügireisi käigus püütud kala müüakse väikeses koguses otse füüsilistele isikutele oma tarbeks ning selliselt müüdava kalakoguse väärtus kokku ei ületa 50 €, siis selle koguse müügiks eraldi partiid ei moodustata (vt. Vabariigi Valitsuse määrus nr 155, 23.12.2016 “Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 35 lõige 6).

Ostuväärtuse hindamisel võetakse aluseks eelmise aasta keskmised kala kokkuostuhinnad kalaliikide kaupa. Need avaldab Maaeluministeerium väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel iga aasta 31. jaanuariks. Ajavahemikus 1.–31. jaanuarini püütud kala väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud Eesti keskmised kala esmakokkuostu hinnad.

Kui ühe püügireisi käigus püütud kala müüakse füüsilistele isikule oma tarbeks 50 eurot ületavas summas, koostatakse partii moodustamiseks enne kala müümist lossitud kala kohta üleandmisdeklaratsioon (vt. Sealsamas).
Üleandmisdeklaratsiooni esitamise ja sellele kantavate andmete kohta kehtivad üksikasjalikud nõuded on sätestatud “Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra” §-des 35 ja 36.

Mõistlik on hinnata üleandmisdeklaratsiooni koostamise vajaduse tekkimist juba saagi tegeliku suuruse selgumisel, veel enne selle müüki füüsilistele isikutele.

NÄIDE 2.1. Kalur on 10. veebruaril 2020.a saanud saagiks 35 kg lesta. Lesta keskmiseks esmakokkuostuhinnaks 2019. aastal oli 1,06 €/kg. Saagi müügiväärtuseks on 35*1,06=37,10 €, mis on 50 eurosest piirmäärast väiksem, ja otse füüsilistele isikutele müüdud kala kohta üleandmisdeklaratsiooni koostamise kohustust ei teki, sõltumata tegelikult müüdud kogusest.

NÄIDE 2.2. Kalur on 25. veebruaril 2020.a saagiks saanud 17 kg särge ja 36 kg ahvenat ning 3,5 kg haugi.

Liik Kogus (kg) Keskm.kokkuostuhind (€/kg) Müügiväärtus €
Särg 17 0,58 9,86
Ahven 36 2,37 85,32
Haug 3,5 1,56 5,46
Müügiväärtus kokku 100,64

Selle kalakoguse hinnanguline müügiväärtus kokku ületab 50 € piirmäära ja üleandmisdeklaratsiooni koostamise vajadus sõltub sel juhul otse kalalaevalt füüsilistele isikutele tegelikult müüdud kogustest.

Kalur müüb eraisikutele sadamas kõik haugid (ostuväärtus 5,46 €), kõik särjed (ostuväärtus 9,86 €) ja 17 kg ahvenat (ostuväärtus 17*2,37=40,29 €). Ülejäänud 19 kg ahvenat müüb ta kalatöötlemisettevõttele ja selle kohta vormistatakse esmakokkuostu dokumendid. Et eratarbijatele müüdud kala ostuväärtus kokku (55,61 €) ületab 50 €, on kohustus selle kalakoguse kohta vormistada üleandmisdeklaratsioon.

3. 100 kg piirmäär
… on oluline teada ja sellest kinni pidada kalapüügiloa omanikul, tema kaluritel või teistel töötajatel, kes vahetult müüvad kalandustooteid tootjalt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale, kes oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sealhulgas toitlustusettevõttest, turustab need tooted otse tarbijale.)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta artikli 1 lõike 2 punkti c järgi ei kohaldata nimetatud määrust muuhulgas esmatoodete väikeste koguste otsetarnete suhtes neid tootvalt toidukäitlejalt lõpptarbijale või vahetult lõpptarbijat varustavatele kohalikele jaekaubandusettevõtetele. Sama määruse artikli 1 lõikega 3 pannakse siiski liikmesriigile kohustus kehtestada siseriiklike õigusnormidega nimetatud tegevusi reguleerivad eeskirjad.

Eestis on need eeskirjad kalandustoodete (kala) jaoks kehtestatud põllumajandusministri 15.06.2006 määrusega nr 72 “Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded”. Selles määruses on kehtestatud kala väike kogus – selleks on kuni 100 kg päevas (viidatud määruse § 3 p 1), samuti väikeses koguses kala turustamise hügieeninõuded (viidatud määruse § 4 lõige 4).

Need hügieeninõuded on järgmised:
Kala jahutatakse pärast püüki võimalikult kiiresti, kaitstakse saastumise eest ning päikese või muu kuumusallika mõju eest ning hoitakse temperatuuril, mis kõige paremini sobib kala hügieeniomaduste säilitamiseks. Kala pesemiseks kasutatakse kas veeseaduses sätestatud joogivee nõuete kohast vett või vajaduse korral puhast vett.

Kui kala/kalandustooteid müüb esmatootja otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale, kes oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sealhulgas toitlustusettevõttest, turustab need tooted otse tarbijale, kuni 100 kg päevas, ei ole sellel esmatootjal ka teatamiskohustust (toiduseaduse § 7 lõige 4 punkt 2), st ta ei pea esitama majandustegevusteadet Veterinaar- ja Toiduametile (VTA).

NÄIDE 3.1.
Kalur on saanud saagiks 75 kg räime. Ta müüb oma saagist otse sadamas eraisikutele 6 kg räime ja ülejäänud 69 kg müüb kalakauplust pidavale ettevõtjale (selle müügitehingu kohta vormistatakse esmakokkuostukviitung, nagu ette nähtud). Et kalakogus ei ületa 100 kg päevas, ei ole temal teatamiskohustust.

Kui kalandustooteid/kala müüakse nende esmatootjalt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale, kes oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sealhulgas toitlustusettevõttest, turustab need tooted otse tarbijale, päevas suuuremas koguses kui 100 kg, on esmatootjal kohustus esitada vähemalt majandustegevusteade VTA-le (toiduseadus § 7) või taotleda tegevusluba (toiduseadus § 8 ).

NÄIDE 3.2.
Kalur on saanud saagiks 120 kg räime. Sellest 50 kg müüb ta samal päeval otse eraisikutest tarbijatele, ülejäänud 70 kg aga kohalikule tarbijate ühistule, kes turustab selle oma kaupluste kaudu. Et ühe päeva jooksul müüdud kalakogus ületab 100 kg piirmäära, on esmatootjal teatamiskohustus.